Daniel Mamadou, administrerende direktør for Energy Transition Minerals, har i dag sendt dette åbne brev til alle medlemmer af Inatsisartut.
Asasarput [Member of Parliament]
Australiami aatsitassarsiornermik suliffeqarfimmi Energy Transition Mineals Ltd (“ETM”) pisortaanertut allaffigaakkit, maannakkorpiaq Kalaallit Nunaanni aatsitassarsiornermit isumalluutinik immikkoortortaqarfiup passussineranut ernummatinnik avitseqatiginiarlutit. Ernummatit taakku ETM-ip Kalaallit Nunaanni piffissaq ungasinnerusoq isigalugu suliniutaannit tunngaveqarput aamma immikkoortortaqarfimmut sammiviup nalorninarsiartorneranik annertusiartortunillu aningaasaliinissanut atugassaritinneqartunik ersersitsillutik.
Kalaallit Nunaanni Inatsisartunut ilaasortat, Kalaallit Nunaanni aatsitassarsiornermut immikkoortortaqarfianut tatiginnissusermik, maannakkut Kalaallit Nunaata Naalakkersuisuinit suliarineqarneranit sanngiillisimasumut, tatiginnilersitseqqinnissaannik aamma immikkoortortaqarfiup Kalaallit Nunaanni inuiaqatigiinnut iluaqutaasumik ilippanaatit tamakkiisumik piviusunngornissaannut isumannaarinninnissamut alloriarnissaannik kajumissaarpakka.
Erseqqissarlara, Kalaallit Nunaanni ilippanaatit annertummata. Qularnanngilaq, aatsitassanut immikkoortortaqarfik Kalaallit Nunaanni piujuartitsisumik aningaasaqarnikkut annertuumik tapersiisinnaanera. Naak Kalaallit Nunaat annertuumik aamma nunarsuarmut tamarmut aatsitassaqaraluartoq, maannakkut nunap aningaasaqarneranut annikitsuinnarmik naleqarpoq, suliniutini tunisassiornerit anguneqarpiarsimanngimmata.
ETM ukiuni kingullerni qulikkaani ingerlasuni 950 millioni koruunit missaannik Kuannersuit-suliniummut aningaasaliisimavoq aamma malittarisassat piumasaqaatillu tamaasa tamakkiisumik eqquutsissimallugit. Sumiiffimmi inuiaqatigiit soqutigisaqaqatigiillu qanillugit suleqatigisimavagut aamma peqqissuseq, isumannaassuseq avatangiiserlu pillugit ernummatinik qaatungiliisimalluta, aamma suli pisussaatitaavugut sumiiffimmi naatsorsuutigisat angunissaannut suliniutip nalimmassarnissaanik.
Ataatsikkut sumiiffimmi Narsarmi peqataatitsinissaq pingaartissimavarput, ilaallutik sumiiffimmi atorfinitsitsinerit, piginnaasanik ineriartortitsinernut tapersiinerit aamma sumiiffimmut aningaasaleeqataanikkut. Pisussaatitaavugut illugiimmik sumiiffimmi peqateqarnissanik pilersitsinissanik, ersarissunik aamma ataavartunik inuiaqatigiinnut, Narsamut, aamma Kalaallit Nunaannut tamarmut iluaqutaasussanik.
Naak taakku suli siuariarnissamut anguniarneqaraluartut Kalaallit Nunaanni pisortaqarfinnit aamma politikikkut sulialinnit iliuutsinit aalajangiinernillu unitsinneqarput. Maannakkut inissisimaffimmut immikkut ernumataavoq misissuinissamut akuersissutaaterput, taanna ETM-ip ukiut 15-it sinnerlugit pigisimavaa tunniunneqarsimanngitsoq. Pissutsimut piviusumut, akuersissutip tamatuma maanna apeqquserneqarneranut, malittarisassat aalajaatsut aamma siumut nalunanngereersut apeqqusernarsipput. Paasissallugu
ajornakusoorpoq, sooq akuersissut qangali akuersissutaasimasoq aamma piumasaqaatit ersarissut ilisimasallu iluanni ingerlanneqarsimasoq, kingullermillu 2023-mi sivitsorneqarsimasoq, maanna qularineqarnera.
Taakku saniatigut Aatsitassarsiornermut Naalakkersuisuusimasoq, Naaja Nathanielsen ukioq manna januaarimi Kuannersuit-suliniut pillugu apeqqumut akissummik oqaaseqarsimavoq, Kalaallit Nunaanni pisortaqarfiit nalinginnaasumik sivitsuusiisartut, piumasaqaatit atuuttut eqquutsinneqaraangata. ETM tamatigut piumasaqaatit taakku eqquutsitarsimavaat, taakku ukiuni arlalinni ingerlasuni sivitsueqqinnernit ersiuteqarput. Uagut tungitsinnit allanngortoqanngilaq. Tamanna tunuliaqutigalugu suli ersernerluppoq, maannamut akuersissutaatitta naapertuunnera pillugu qularnermut suna allannguutaasimanersoq.
Tamassi ilisimasassitut, piffissami matumani Kalaallit Nunaanni pisortaqarfinnut inatsisitigut suliassanngortitsinernut peqataavugut. Tamanna aqqutaanngilaq toqqarusussimasarput, kisianni piffissami sivisuumi suliniummut pimoorussinerput illersorniarlugu pisariaqalersimavoq. Isumaqarpugut inatsisitigut suliassanngortitsinerput annertuumik inissisimalluartoq, inissisimanerpullu attallutigu. Ataatsikkut inatsisitigut suliassanngortitsineq sivisooq akisoorlu kikkunnut tamanut kajuminnanngilaq, aamma suli ammasumik kinguneqarluartumik nalimmatigiilluartumillu iluarsiissutinik ujartuerusuppugut.
Erseqqissarusuppara isumaqatigiinngissutip annertusiartornera anguniagarinnginnakku, taamaallaat siumut aqqummik kinguneqarluartumik ujartuerusullunga. ETM pisussaatitaavoq avatangiisit inuaqatigiinnilu unammillernarsinnaasut pillugit pitsannguiffigissallugit, nunat assigiinngitsut akornanni akisussaassusilimmik aatsitassarsiornermi avatangiisip, isumannaassutsillu illersornissaanut malittarisassat nalinginnaasut qaffasinnerpaat naapertorlugit. Taamaammat suli oqaloqatigiinnissamut peqataarusuppugut aamma iluarsiissutinik ujartuerusulluta, Kalaallit Nunaanni inuiaqatigiinnut piviusunik pitsannguutissat isumannaarniarlugit, ataatsikkullu ETM-ip suliniut piviusunngortissinnaavaa, illugiimmik inatsisit malillugit aamma Kalaallit Nunaannut kiisalu EU-p namminerisamik naalakkersuinermut periuseqarneranut annertuumik isumaqartumik. Naatsumik oqarluta, isumaqatigiinngissutip isumaqatigiissutiginissaanut ujartueqataanissamut piareersimavugut.
Inatsisartunut ilaasortat siusinnerusukkut oqaatigisimavaat ernummatigalugu, Naalakkersuisut uranimut inatsimmit kingunerisinnasat tamakkiisumik Folketingimut paasissutissiissutigisimaneraat, taakkununnga ilaallutik Kuannersuit-suliniummut atatillugu akisussaassusiliisinnaanerit. Naak Naalakkersuisut aalajangiusimagaluaraat paasissutissanik uninngatitsisimanatik, aamma 2024-mi upernartinnagu pisortatigoortumik tamanut ammasumik nalunaarusiamik saqqummersitsinissamut pisussaatitaallutik, nalunaarusiamik taamak ittumik tamanut ammasumik saqqummiisimanngillat. Taamaammat ETM-ip Inatsisartunut ilaasortat kaammattorpai, Naalakkersuisut nalunaarusiamik taamak ittumik naammassinninnissamut aamma kinguaattoortitseqqinnani tamanut aammasumik
saqqummersitsinissamik isumannaarinninnissaannik kaammattueqqullugit, aallaqqaataaniilli Inatsisartut peqqussutaat malillugit aamma akimut ersarissuseq eqqarsaatigalugu.
Nalorninartorsiornerujussuuvoq. Tamatuminnga suliamik passussineq, nunat assigiinngitsut akornannit aningaasaliisartunut siammasissunut, Kalaallit Nunaanni niuernermik ingerlatsinissanut atugassaritinneqartut pillugit, ersarissumik ernumanartumillu kalerriutinik nassitsivoq. Tamatuma ersersippaa, Kalaallit Nunaat piviusumik niueqatigiinnissamut ammanngitsoq, naak Kalaallit Nunaanni Namminersorlutik Oqartussat suli akerlinganik oqariartuuteqaraluartut.
Taamaammat toqqaannartumik Inatsisartunut attaveqarpugut aamma aalajangiisinnaasutut ilissi akaarinnginninnissassinnik, piviusumilli maannamut aqqutaasoq isigalugu Kalaallit Nunaanni Namminersorlutik Oqaartussat najoqqutassiai malillugit akisusaassusermik tigusinissassinnik kaammattorlusi. Maannakkut periusaasup aningaasaliisartut tatiginnissusaannik annertuumik annikillisitsivoq aamma siunissami Kalaallit Nunaata aningaasaliiffigineqarsinnaassusaanut annertuumik kinguneqarumaarpoq, taamaalilluni aamma Kalaallit Nunaata aningaasaqarneranut.
Qanoq ililluta ingerlariaqqissinnaanerput pillugu, angusaqarluarnartumik oqaloqatigiinnikkut ataatsimeeqatigerusuppatsigit aamma allat soqutigisaqaqatigiit peqatigalugit.
Apeqqutissaqassaguit, oqaaseqaatissaqassaguit imaluunniit paasissutissanik amerlanernik kissaateqassaguit uagutsinnut attaviginninnissat tikilluaqquarput.
Inussiarnersumik inuulluaqqusillunga,
Daniel Mamadou, Energy Transition Minerals-imut pisortaane